Ajaloolane ning taasiseseisvumisaegse Stockholmi informatsioonibüroo juht Aadu Must tunnustab president Toomas Hendrik Ilvest Rootsi visiidil tehtud avalduste eest, mis rõhutavad Rootsi ja Eesti erilisi suhteid nii minevikus kui tänapäeval.
Samas loodab Must, et Eestil jätkuks tarkust võtta eeskuju ka Rootsi 21. sajandi ühiskonnakorraldusest ning seada kurss põhjamaise poliitika suunas. “Rootsi ajast on meie inimestel eeskätt meeles Tartu Ülikooli asutamine, mis kahtlematult on mänginud Eesti ajaloos väga olulist rolli. Kuid Rootsi aega tuleks mäletada hea ajana eelkõige sellepärast, et see tagas elementaarsed õigused maarahvale – eeskätt õiguse kaitsta end Balti aadli omavoli vastu. Eestlane sai mõisniku omandist kuninga alamaks ja see oli suur edasiminek. Rootsi ühiskonnakorraldus oli juba siis kogu toonases Euroopas eesrindlik ning Eesti maarahva olukord halvenes pärast 300 aastat tagasi lõppenud Rootsi aega märgatavalt,” meenutas Must.
Musta sõnul on meil ka tänapäeval Rootsilt palju õppida ja üle võtta. „President tänas Rootsit eestlaste hea elu eest. Paraku ei pruugi suurem osa eestlastest, kellel seda head elu veel ei ole, tema avalduse mõttest päris hästi aru saada. Kaubandussuhted ning pangandus on mõistagi olulised, kuid Rootsi poole vaadates peaksime eeskätt õppima, kuidas see riik on taganud oma kodanike toimetuleku ja sotsiaalse turvatunde. Mul on kahju, et president Ilves ei meenutanud oma Rootsi visiidi avaldustes tema enda poolt aastaid tagasi Eesti jaoks sõnastatud eesmärki saada samasuguseks „igavaks põhjamaaks”. See on väga hea eesmärk ning just selles suunas peab Eesti liikuma, kuid kahetsusväärsel kombel oleme viimase nelja aastaga tormanud seatud sihiga vastupidises suunas,” ütles Must.
Seda, et Rootsi ühiskonnakorraldust peavad Eesti inimesed atraktiivseks, näitab Musta sõnul eestlaste jätkuv väljaränne Rootsi. Rootsi kodanike tungi Eestisse elama ja tööle aga ei ole. „Kas pole kummaline, et astmelise tulumaksu ja tasuta kõrghariduse all “ägav” Rootsi on sedavõrd atraktiivseks elukohaks nii paljudele eestlastele. Kas siis meie meie paremäärmuslik maksusüsteem ja poliitiline kultuur polegi kogu Euroopale, sealhulgas Rootsile, eeskujuks?” lisas Must ilmse irooniaga. „Ning kas pole imelik, et eestlased tunglevad riiki, mis meie parempoolse eliidi hinnangul on tagurlikul kombel jäänud truuks oma kroonile. Ning kas pole huvitav, et praegu paremtsentristide juhitav Rootsi kulutab maailmas kõige enam sotsiaalvaldkonnale, kuid nende majandus seisab sellest hoolimata või ehk just tänu sellele kindlatel jalgadel,” lõpetas Must.