„Mitte ükski noor inimene ei tohi jääda hariduseta pelgalt seetõttu, et tema vanematel pole raha teda ülikooli saata,“ sõnas professor Must. „Andekad ja haritud noored on meie rahvuslik rikkus, kui me seda ei mõista ja riigi poolt noorte hariduse omandamist ei toeta, pole meil rahvusriigina tulevikku.“

Musta sõnul on tasuta hariduse kõrval sama oluline ka terviklik sotsiaalsete tagatiste süsteem tudengitele: stipendiumid edukamatele, õppetoetused eelkõige majanduslikult kehvematest oludest üliõpilastele: „Kui tudengil pole raha elamiseks, siis tasuta hariduse pakkumisest üksi on vähe kasu.“ Ta meenutas, kuidas tema käis oma ülikoolikaaslastega näiteks vaguneid laadimas ning rõhutas, et õpingute kõrvalt mitteerialasele tööle minek on pigem negatiivne trend: „Kui tudeng käib veerand kohaga erialast tööd tegemas, on see hea, doktorantuuris me lausa eeldame seda. Aga õpingute kõrvalt täiskohaga ja mitteerialasele tööle asumine on senise kogemuse põhjal põhilisi ülikoolist väljalangemise põhjuseid.“

Sotsiaalsete tagatiste all peab Must silmas ka näiteks doktorantide praeguse stipendiumite süsteemi asendamist töötasuga, mis muuhulgas annab doktorandile õiguse saada senisest miinimumist oluliselt kõrgemat vanemapalka.

Küsimusele, kust tuleb selliste lubaduste täitmiseks raha, vastas professor Must, et küsimus on riigieelarve prioriteetides: „Kõik erakonnad räägivad pidukõnedes ja debattidel, et haridus on Eestis prioriteet, et seda tuleb kaitsta. Aga kui riigieelarvet arutatakse, siis selle prioriteedi realiseerimiseks raha ei leita.“ Musta sõnul on küsimus valikutes: „Asi muutub reaalselt siis, kui mitte ei räägita, et tuleks teha, vaid eelarve hääletusel näidatakse, et me tegelikult teemegi nii nagu räägime.“

Eesti Üliõpilaskondade debatil Tartu Ülikooli aulas osalesid lisaks professor Aadu Mustale haridusminister Tõnis Lukas IRL-ist, Paul-Erik Rummo Reformierakonnast, Mart Meri sotsiaaldemokraatidest ning Peep Mardiste roheliste erakonnast.