„Statistikaameti hinnangul on Eestis tööta juba 137 000 inimest, sealhulgas Tallinnas 48 000,“ ütles Savisaar töötuseteemalisel kodurahufoorumil peetud kõnes. „See on Eestile esmakordne kogemus ja Eesti riigiasutused pole olnud suutelised töötusega tegelema. Majanduskriisi tagajärjed tuleb Eestis kinni maksta lihtsatel tööinimestel.

Parlamendi koalitsioonipoliitikud räägivad juba pea kaks aastat pikemaajaliste eelduste loomisest töökohtade kiireks taastekkeks globaalse majanduskriisi taandumisel, samas justkui unustades, et kümned tuhanded sissetulekuta töötud ootavad lahendusi täna. Kui põhiküsimuseks on see, kust leida homme perekonna tarvis leib lauale, pole valitsusmeedia teated kriisi leevendumisest just suureks kergenduseks.

Tallinn seevastu on lisaks mitmetele tulevikku vaatavatele otsustele suutnud oma vahendeid suunata kiiresti ja paindlikult nii juba tekkinud ulatuslike sotsiaalsete probleemide leevendamiseks kui ka sotsiaalsete probleemide edasise eskaleerumise vältimiseks.

Kuna tööpuuduse märgatavat langust ei ennustata enne paari aastat, on Tallinna linn ette valmistamas teist abipaketti aastateks 2011 ja 2012. „

Linnapea rõhutas, et prioriteediks peavad olema just lahendused ja meetmed, mis annavad efekti just lühiajalises perspektiivis. Kui juunis 2009 sai Töötukassast kindlustushüvitist või töötushüvitist 68% Eestis registreeritud töötutest, siis märtsis 2010 vaid 54%, samas on pakutavate või lähitulevikus eeldatavasti pakutavate töökohtade arv võrreldes töötute arvuga väga väike (Tallinnas mai alguses vastavalt 27 800 ja 460).

„Sellises oludes on esmatähtis töötuid töise tegevusega „virgena“ hoida ja see tegevus ei pea olema lisandväärtust loov,“ ütles Savisaar. „Lisandväärtust luuakse vaid siis, kui on nõudlus täiendavate kaupade või teenuste järele! Tööpuudus seetõttu kasvaski, et osa hüppeliselt lisandunud nõudlusest kadus kiiremini kui tekkis.“

Savisaare sõnul on sotsiaalse tööhõive puhul peamine eesmärk pakkuda raskustes olevatele töötutele kohest sissetulekut ning säilitada sellega töötu töövõime ja tööharjumused.

„Tallinn reageeris muutustele tööjõuturul kohe pärast kriisi algust,“ rõhutas Savisaar. Novembris 2008 algas tasuta tööõigusnõustamine, 2009. aastal hakati rakendama 42 punktist koosnevat abipaketti linnaelanikele ja ettevõtjatele. „Registreeritud töötuid oli pealinnas toona 8000, tänavu kevadeks ületas see arv 28 000 piiri,“ nentis Savisaar.

„Tallinna tulemused abipaketi elluviimisel ei ole olnud halvad, kuid võimekus võiks olla palju suurem nii rahaliselt kui seadusandlikult,“ tõdes Savisaar. „Oleme paljuski üksi, pigem võib tunda vastutöötamist kui kaasamõtlemist. Ultraliberaalide tuntud üleskutsest – ärge andke näljasele kala, vaid õng -, ei ole täna Eestis kasu, sest kala lihtsalt pole! Kõige iroonilisem on, et kriitikat teevad koalitsioonierakondade esindajad, kelle eest teeb tööd Tallinna linn. Enamuses Euroopa riikides tegeldakse töötutele esmase abi andmisega ja töökohtade loomisega valitsuse tasemel ning kohalikud omavalitsused teevad valitsusega koostööd. Meil on see paraku vastupidi ja koostööst pole juttugi. Töötute muredega peab omavalitsus tegelema iseenese initsiatiivist ja vahenditest.“

Tallinna linnavalitsus ei kavatse Savisaare sõnul saavutatuga piirduda. „Paremate tulemusteni jõudmiseks tuleb muuta seadusandlust, rollijaotuste toimimisloogikat, koostöö- ja rahastamismudeleid,“ ütles Savisaar. „Näiteid, kuidas seda teha, on paljudes riikides ja sealsetes omavalitsustes, mis oskasid kriisi tingimustes kogukonda edukalt tagasilöökide eest kaitsta. Neid kogemusi tahame ka Tallinnas kasutada.“

Lisaks sotsiaalsetele töökohtadele loovad Savisaare sõnul töökohti ka linna investeeringud: esmajoones Ülemiste ristmiku ehitus, aga ka Linnahalli projekt ning tööstuspargid Betooni ja Suur-Sõjamäe tänaval.

„Kui küsite, millisel määral sotsiaalse hõive ja töökohtade loomise toetamine Tallinnas tööpuuduse leevendamisele kaasa aitab, siis tooksin niisuguse näite - märtsikuu tööpuuduse statistika näitab, et kui Eestis tervikuna kaotas märtsis töö 1285 inimest, siis Tallinnas 145, mis on vaid 11,3% kogu Eesti töötuse kasvust. Arvestades asjaoluga, et Tallinna osakaal Eesti tööjõust on ligikaudu 32%, siis oli töötuse kasvutempo märtsikuus Tallinnas pea kolm korda väiksem kui riigis tervikuna,“ ütles Savisaar.

Savisaar tõdes, et kui majanduse eduperioodil on omavalitsuste tähtsus üksikindiviidi toimetuleku tagamisel marginaalsem, siis kriisi aegadel muutuvad omavalitsused sotsiaalpoliitika suunavaks jõuks ning seda vaatamata riigis valitsevale poliitilisele suunale.